Tegusõnade I tüüp ja astmevaheldus

· Uncategorized

Soome keeles on 6 peamist tegusõnatüüpi. Sõnaraamatus on sõnad da-infinitiivis (rääkida). Lisaks antakse sõnaraamatus oleviku esimene pööre.

I verbitüüp

Sõna lõpus on kas -a või -ä. Enne seda on vokaal: a, ä, e, i, o, ö, u või y.

vokaal + -a/-ä

Sõna pööramisel a võetakse ära ja asemele pannakse pöördelõpud.

Tegusõna pöördelõpud on:

minä -n

sinä -t

hän vokaali pikenemine

me -mme

te -tte

he -vat/vät

Ainsuse 3. pöördes ei pikene diftong ega pikk vokaal.

puhua – rääkida

minä puhu-n – mina räägin

sinä puhu-t – sina räägid

hän puhu-u – tema räägib

me puhu-mme – me räägime

te puhu-tte – te räägite

he puhu-vat – nad räägivad

Eituse moodustamine on lihtne. Tuleb moodustada mina vorm ehk siis minä puhun, eemaldada mina vormi tunnus n. Jääb järgi puhu. Isiku ja tegusõna vahele käib eitust näitav sõna, mis on iga asesõna puhul erinev.

minä en puhu – mina ei räägi

sinä et puhu – sina ei räägi

hän ei puhu – tema ei räägi

me emme puhu – me ei räägi

te ette puhu – te ei räägi

he eivät puhu – nemad ei räägi

Samasse verbitüüpi kuuluvad veel nt järgmised sõnad:

asua – elada

maksaa – maksta

laulaa – laulda

katsoa – vaadata

seisoa – seista

kysyä – küsida

elää – elada

etsiä – otsida

sanoa – ütelda

tuntea – tunda, kogeda; ära tunda

antaa – anda

lukea – lugeda

Kahjuks ei ole kõik nii lihtne, sest soome keeles esineb astmevaheldus, seda nii tegu- kui nimisõnades. Astmevaheldust jagatakse tugevaks astmeks (TA) ja nõrgaks astmeks (NA).

Näiteks sõna lukea:

minä luen NA

sinä luet NA

hän lukee TA

me luemme NA

te luette NA

hän lukevat TA

Ta ja nemad pööretes on sõna tugevas astmes, teistes pööretes nõrgas astmes.

Astmevahelduse muutumiseks on kindlad reeglid.

Kahest konsonandist tekib üks konsonant:

TA->NA

kk -> k nukkua – minä nukun

pp ->p oppia – minä opin

tt ->t kiittää – minä kiitän

Konsonant kas kaob või muutub:

k->-   lukea – minä luen

p->v saapua – minä saavun

t->d vaihtaa – minä vaihdan

nk->ng onkia – minä ongin

lke->lje kulkea – minä kuljen

rke->rje särkeä – minä särjen

K, p või t muutub samaks nagu talle eelnev täht:

mp->mm empiä – minä emmin

nt->nn rakentaa – minä rakennan

lt->ll kieltää – minä kiellän

rt->rr piirtää – minä piirrän

Kuida aru saada, kas sõnas on astmevaheldus või ei ole?

Selleks tuleb eraldada sõnast seesama a luke-a ja seejärel vaadatat allesjääva sõnatüve viimast silpi. Sõna on tavaliselt astmevahelduslik, kui sõna tüve kahe viimase hääliku hulgas on k, p, t või nendega lõppev konsonantühend.

leikkiä – mängida

leik-ki kk->k minä leikin, sinä leikit, hän leikkii, me leikimme, te leikitte, he leikkivät

oppia – õppida

op-pi pp->p minä opin, sinä opit, hän oppii, me oppimme, te opitte, he oppivat

auttaa – aidata

aut-ta tt->t minä autan, sinä autat, hän auttaa, me autamme, te autatte, he auttavat

lukea – lugeda

lu-ke k->- minä luen, sinä luet, hän lukee, me luemme, te luette, he lukevat

saapua – saabuda, kohale jõuda

saa-pu p->v minä saavun, sinä saavut, hän saapuu, me saavumme, te saavutte, he saapuvat

vaihtaa – (ümber)vahetada

vaih-ta t->d minä vaihdan, sinä vaihdat, hän vaitaa, me vaihdamme, te vaihdatte, he vaihtavat

onkia – õngitsema

on-ki nk->ng minä ongin, sinä ongit, hän onkii, me ongimme, te ongitte, he onkivat

kulkea – käia, liikuda; kõndida; liigelda

kul-ke lke->lje minä kuljen, sinä kuljet, hän kulkee, me kuljemme, te kuljette, he kulkevat

särkeä – purustada, lõhkuda, katki lüüa

r-ke rke->rje minä särjen, sinä särjet, hän särkee, me särjemme, te särjette, he särkevät

empiä – kahelda, kõhelda

em-pi mp->mm minä emmin, sinä emmit, hän empii, me emmimme, te emmitte, he empivät

kieltää- keelata; keelustada

kiel-tä lt->ll minä kiellän, sinä kiellät, hän kieltää, me kielamme, te kielatte, he kiletävät

kääntää – tõlkida; pöörata; keerata

kään-tä nt->nn minä käännän, sinä käännät, hän kääntää, me käännämme, te käänätte, he kääntävät

ymmärtää – aru saada

ym-mär-tä rt->rr minä ymmärrän, sinä ymmärtät, hän ymmärtää, me ymmärrämme, te ymmärrätte, he ymmärtävät

Harjutus

Milleks muutuvad järgnevad täheühendid või tähed sõnas, kui tugev aste muutub nõrgaks astmeks?

kk->

pp->

tt->

k->

p->

t->

nk->

lke->

rke->

mp->

nt->

lt->

rt->

Tõlgi soome keelde:

mina elan, tema laulab, me saabume, ma ei saa aru, nad annavad, sina küsid, ta seisab, meie seisame, mina ütlen, te otsite, ta tõlgib, me õpime

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s